Jalad on meie keha vundament. Statistika järgi sünnib enamus inimesi ilma igasuguste ortopeediliste probleemideta. Aja jooksul võivad kahjuks tekkida erinevad vaevused – küüneprobleemid, nahapaksendid, konnasilmad, traumad, liigesdeformatsioonidest lähtuv valu jne. Esmapilgul vähetähtsad labajala probleemid on tegelikult oht palju laiematele muutusele meie kehas ja liigestes. Valu tõttu meie kõnnimuster muutub ning liigeseid hakkab mõjutama ülekoormus. Paljusid probleeme saaksime ennetada juba varakult ise. Mõnikord on aga vaja jalaspetsialisti/ jalaraviõe nõu ja abi. Meditsiinilise jalaravi eesmärk:

• Leevendada vaevusi
• Hoida jalga optimaalses asendis
• Vähendada survet valulikus või kahjustatud piirkonnas
• Säilitada jala funktsionaalsus

Jalgade hea tervise säilitamiseks toimub interdistsiplinaarne koostöö järgmiste ametite vahel:

• Perearst
• Neuroloog
• Dermatoloog
• Ortopeed
• Diabetoloog
• Jalaravi spetsialist

Konsultatsioon

Jalaraviõde konsulteerib patsienti seoses tema jalamuredega ilma füüsiliselt sekkumata. Nõustamine erinevate labajalgu puudutavate probleemide korral, sealhulgas küüne-ja nahaprobleemide tekkepõhjused, ravi ja ennetamine. Jalaraviõde pöörab tähelepanu naha ja küünte seisundile, varvaste asetusele ning patsiendi küsitlemise käigus saadud infole saamaks võimalikult tervikliku ülevaate patsiendi jalgade, tervislikust seisundist.

Üksik protseduur

Teisisõnu pisiprotseduur või ettevalmistav eeltöötlemine pediküüriaparaadiga. Erinevalt ravipediküüri täisteenusest on üksiku protseduuri eesmärgiks lahendada üks konkreetne naha-või küüneprobleem. Mõned pisiprotseduuri näited:

• varbaküünte lühendamine;
• varbaküünte lihvimine;
• ühe varbaküüne korrigeerimine;
• küünevalli tamponeerimine;
• nahapaksendi või konnasilma (clavus) hooldus;
• soolatüüka (verruca) eeltöötlus;
• kannalõhede hooldus;
• küüne eeltöötlus enne ortootilise geeli pealekandmist;
• küüne eeltöötlus enne küünekorrektsiooniklambri paigaldamist jne.

Krüoteraapia

Soolatüügas (lad. verruca vulgaris) on inimese papilloomiviiruse (HPV) põhjustatud käsnjas, lillkapsataoline healoomuline nahakasvaja ehk epitelioom. Soolatüükad on levinud nii naiste kui ka meeste seas, olenemata vanusest. Nakatuda võivad lapsed, täiskasvanud, vanurid. Enim on mõjutatud 12–16aastased (puberteediealised noored) ja nooremad eakad.

Krüoteraapia protseduur algab eelkõige jala vaatlemisega. Pärast soolatüüka tuvastamist alustab jalaraviõde eeltöötlemisega. Krüoteraapia käigus külmutatakse soolatüügast vedela lämmastikuga (-196°C). Seejärel teostab jalaraviõde vastavalt vajadusele haavahoolduse ning nõustab klienti seoses koduse hooldusega. Soolatüügastest vabanemisel mängib olulist rolli kliendi enda panus ja kodune ravi.

Sissekasvanud küüne ravi

Ravipediküür

Jalanumbri mõõtmine ja võrdlemine olemasolevate jalatsitega; jala seisundi hindamine; nõustamine erinevate küüne-või nahaprobleemide korral; varbaküünte ja küünenahkade korrigeerimine;  nahapaksendite ja konnasilmade lihvimine; vajadusel soolatüügaste ja kannalõhede ravimine; jalanaha niisutamine koos kerge turgutava jalamassaažiga; koduseks hoolduseks sobiva kreemi, õli, salvi või survekaitse abivahendite, sh tugitaldade soovitamine.

Ravipediküür lisadega*

Jalanumbri mõõtmine ja võrdlemine olemasolevate jalatsitega; jala seisundi hindamine; nõustamine erinevate küüne-või nahaprobleemide korral; jalgade vannitamine**; jalanaha koorimine; varbaküünte ja küünenahkade korrigeerimine;  nahapaksendite ja konnasilmade lihvimine; vajadusel soolatüügaste ja kannalõhede ravimine; jalanaha niisutamine koos kerge turgutava jalamassaažiga; koduseks hoolduseks sobiva kreemi, õli, salvi või survekaitse abivahendite, sh tugitaldade soovitamine.

*Lisadega ravipediküüri pakume ainult Admirali majas asuvas Jalaravi Kliinikus (Ahtri 6a).

***Diabeetilise jala puhul jalaravispetsialist jalavanni ei teosta.

Küünebreket

Varbaküüne sissekasvamiseks on erinevaid põhjused. Pärast põhjuse tuvastamist ja probleemse küünefragmendi korrigeerimist võib kaaluda küünebreketi paigaldamist. Küünebreketit võib kaaluda ka rulluvate varbaküünte puhul. Küünebreket töötab täiesti iseenesest füüsikaliste jõudude mõjul, lehtvedru põhimõttel. Tulemusena vabaneb küünevall survest ning probleem laheneb kiirelt. Küünebreketeid on mitmesuguseid ning need erinevad materjali, tööpõhimõtte ja muude aspektide poolest. Jalaspetsialist valib vastavalt olukorrale sobiva küüneklambri ning selgitab patsiendile järgmiseid samme.

Milleks küüneklambrit vaja on?

Küünekorrektsioon ehk ortoneksia on hea moodus küüne osalise või täieliku eemaldamise (operatiivne sekkumine) ennetamiseks. Lisaks toob see patsiendile kohest kergendust. Personaalse ortoneksiaga on võimalik saavutada väga häid tulemusi. Ortoneksia eelised võrreldes operatsiooniga:

• Küüs ja varbalüli jääb alles
• Ei teki arme
• Valulikkus on väiksem
• Ortoneksiat saab kasutada peaaegu iga juhtumi puhul

Geelortoos ja selle hooldus

Traumajärgse (murdunud, lõhenenud, lahti tulnud) või seenhaigusest kahjustatud küüne, mis ei kasva normaalselt tagasi, proteesimine ortootilise geellakiga. Korduva külastuse korral väljakasvanud proteesitud küünte hooldamine ja korrastamine. Geelortoos hoiab küünevalli avatuna, jättes ruumi uuele kasvavale küünele, kaitstes samal ajal tundlikku küünepatja. Lisaks praktilisele eesmärgile sarnaneb geelortoos välimuselt normaalsele küünele, pakkudes seeläbi lahendust ka patsiendi murele esteetilise välimuse pärast.

Silikoonist ortoos

Eesmärgiks on kompetentne, praktikale orienteeritud ning selge siht – jalaprobleemi äratundmine, lahendusvõimaluste leidmine ja vastava abivahendi soovitamine, vajadusel kohapeal valmistamine. Individuaalne silikoonist abivahend pakub lahendust levinud jalaprobleemidele, nagu näiteks konnasilmad, haamervarbad/ küünisvarbad*, väljapoole pöördunud suurvarvas (lad. Hallux Valgus**), plantaarfastsiit*** (kõnek. kukekannus), metatarsalgia**** (kõnek. eespöia valu) ja kannalõhed. Pakkudes surve jagamist, pehmendust ja kaitset, ei võimalda silikoonortoos mitte ainult pidurdada olukorra süvenemist, vaid leevendada ka valu ning põletikku.

*Haamervarba puhul on keskmine liiges painutatud nii tugevalt ülespoole, et otsalüli osutab „nagu haamer“ maapinnale. Deformatsioon esineb teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba puhul. Küünisvarba tunnuseks on tugev ülepainutus tüviliigeses ja deformatsioon keskmises või tipmises liigeses. Varba ots pole maapinnaga kontaktis. Mõlemad probleemid on enamasti põhjustatud sellest, et aastaid on kantud liiga kitsaid jalanõusid, samuti jalgade väärasenditest (lamenenud, kõrge jalavõlv). Võimalikud on ka neuroloogilised probleemid või õnnetusjuhtumid. Tüüpilised vaevused tekivad asjaolust, et mõjutatud varbad lühenevad aja jooksul, samal ajal võttes ruumi kõrguselt. Selle kõige tulemusena tekivad jalatsi kandmisest survepunktidesse konnasilmad ja paksendid.

**Hallux Valgus (ladina keeles Valgus – kõver) tähendab suure varba patoloogilist väljapööret pöialabaluu ja proksimaalse liigese (MTP-liigese) piirkonnas (luuline või pehmekoeline), tekitades olukorra kus varvaste kõõlused ja sidemed ei jookse tsentraalselt üle liigese vaid edasi külgsuunas, tõmmates varbad viltu. Kasutatakse ka väljendit bunion. Tihti on samaaegselt jalg lamenenud võlviga ning moondunud varba piirkonda tekkib jalatsi kandmise survest valulik põletik. Lisaks toob suure varba deformeerunud asend kaasa väärasendid järgmistes varvastes – põhjustades omakorda haamer-ja küünisvarvaste kujunemise.

***Kukekannus ehk plantaarfastsiit on talla all oleva sidekirme põletik, mis tekib pisitraumade ja ülekoormuse korral (nt. võrkpall, tennis, matkamine, ülekaal). Sidekirme kinnituskohal kandluul algab põletiku tõttu luu vohamine ja tekib luunokk ehk luukida ehk kukekannus. See on nähtav röntgenpildil ning mille ärri- tus põhjustab suurt valu. Eristatakse plantaarne (alumine) ja kraniaalne (ülemine) kukekannus.

****Valu metatarsaalluude piirkonnas on üsna levinud probleem. Probleemi tekkimist soodustab lamenenenud jalavõlv, mis kannab kogu keha raskust ja varvaste liigesed on nõrgenenud . Närvivalu on põhjustatud sellest, et luudevahelised närvid on kokku pressitud. Põhjuseid võib olla erinevaid – varba liigeste ülekoormus, kõõluste põletik, nihestused, närviärritus (Mortoni neuralgia). Täpse põhjuse saab välja selgitada erinevate diagnostiliste protseduuride käigus (näiteks röntgen). Varases staadiumis võivad leevendust tuua erinevad pehmendustega abivahendid koos füsioteraapia ja võimlemisega.

Seenediagnostika

Paksenenud, tuhmunud, kollakas või rabe küüs ning kihelus, ketendus ja haavandid varvaste vahel võivad anda märku seenhaigusest. Küünte seenhaiguste uuringuga analüüsitakse küünematerjalist kahjuliku küüneseene ehk dermatofüüdi olemasolu.  Küüneplaadilt võetakse proov, mis saadetakse analüüsimiseks laborisse. Tulemus selgub umbes nädala jooksul.  Eristatakse mükootilisi küüsi (küüneseen) ja mükootilist nahka (nahaseen). Kuigi need ei ole samatähenduslikud, võivad need üksteist esile tuua ja ilmneda samaaegselt. Kumbki iseenesest ei kao ning mõlemad vajavad kindlasti ravi aktiivse sekkumise kujul.

Jalaraviõe või jalaspetsialisti külastamine on kasulik nii probleemsete jalgade puhul kui ka oma jalgade hea tervise säilitamiseks.

Jalaravi Kliiniku kinkekaardiga on Teie käsutuses delikaatne võimalus viia endale lähedase inimese teadvusesse mõte jalgade tervise tähtsusest.

Kinkekaart sisaldab konsultatsiooni ja ravipediküüri. Kinkekaardid on müügil meie kliinikutes kohapeal. Kinkekaart kehtib 6 kuud alates soetamise hetkest.