Meditsiiniline jalaravi

Jalad on meie keha vundament. Statistika järgi sünnib enamus inimesi ilma igasuguste ortopeediliste probleemideta. Aja jooksul võivad kahjuks tekkida erinevad vaevused – küüneprobleemid, nahapaksendid, konnasilmad, traumad, liigesdeformatsioonidest lähtuv valu jne. Esmapilgul vähetähtsad labajala probleemid on tegelikult oht palju laiematele muutusele meie kehas ja liigestes. Valu tõttu meie kõnnimuster muutub ning liigeseid hakkab mõjutama ülekoormus. Paljusid probleeme saaksime ennetada juba varakult ise. Mõnikord on aga vaja jalaspetsialisti/ jalaraviõe nõu ja abi. Meditsiinilise jalaravi eesmärk:

  • Leevendada vaevusi
  • Hoida jalga optimaalses asendis
  • Vähendada survet valulikus või kahjustatud piirkonnas
  • Säilitada jala funktsionaalsus

Jalgade hea tervise säilitamiseks toimub interdistsiplinaarne koostöö järgmiste ametite vahel:

  • Perearst
  • Neuroloog
  • Dermatoloog
  • Ortopeed
  • Diabetoloog
  • Jalaravi spetsialist

Protseduuri jooksul tegeleme järgmiste probleemidega:

Nahamuutused

  • Hüperkeratoosne nahk, nahapaksendid
  • Kannalõhed
  • Ealistest muutustest tingitud nahk
  • Diabeetilise jala tüsistused
  • Probleemsetes piirkondades infektsioonioht
  • Mükootiline nahk (nahaseen)

Küünemuutused

  • Onühhogrüfoos ehk küüne paksenemine
  • Seenhaigusest kahjustatud varbaküüned (küüneseen)
  • Ealistest muutustest tingitud varbaküüned
  • Traumajärgsed varbaküüned
  • Sissekasvanud varbaküüned
  • Sissekasvanud varbaküüne kirurgiline korrigeerimine

Valulikud punktid

  • Konnasilmad (clavus)
  • Soolatüükad (verruca)
  • Põletikuliste, mädaste ja veriste haavade haavahooldus
  • Luude ja liigeste deformatsioonid:
    • Hallux Valgus e väljapöördunud varvas
    • Haamervarbad
    • Mortoni neuroom
    • Kannavalu
    • Plantaarfastsiit e kukekannus

Konsultatsioon

Jalaraviõde konsulteerib patsienti seoses tema jalamuredega ilma füüsiliselt sekkumata. Nõustamine erinevate labajalgu puudutavate probleemide korral, sealhulgas küüne-ja nahaprobleemide tekkepõhjused, ravi ja ennetamine. Jalaraviõde pöörab tähelepanu naha ja küünte seisundile, varvaste asetusele ning patsiendi küsitlemise käigus saadud infole saamaks võimalikult tervikliku ülevaate patsiendi jalgade, tervislikust seisundist.

Üksik protseduur

Teisisõnu pisiprotseduur või ettevalmistav eeltöötlemine pediküüriaparaadiga. Erinevalt ravipediküüri täisteenusest on üksiku protseduuri eesmärgiks lahendada üks konkreetne naha-või küüneprobleem. Mõned pisiprotseduuri näited:

  • varbaküünte lühendamine;
  • varbaküünte lihvimine;
  • ühe varbaküüne korrigeerimine;
  • küünevalli tamponeerimine;
  • nahapaksendi või konnasilma (clavus) hooldus;
  • soolatüüka (verruca) eeltöötlus;
  • kannalõhede hooldus;
  • küüne eeltöötlus enne ortootilise geeli pealekandmist;
  • küüne eeltöötlus enne küünekorrektsiooniklambri paigaldamist jne.

Krüoteraapia

Soolatüügas (lad. verruca vulgaris) on inimese papilloomiviiruse (HPV) põhjustatud käsnjas, lillkapsataoline healoomuline nahakasvaja ehk epitelioom. Soolatüükad on levinud nii naiste kui ka meeste seas, olenemata vanusest. Nakatuda võivad lapsed, täiskasvanud, vanurid. Enim on mõjutatud 12–16aastased (puberteediealised noored) ja nooremad eakad.

Krüoteraapia protseduur algab eelkõige jala vaatlemisega. Pärast soolatüüka tuvastamist alustab jalaraviõde eeltöötlemisega. Krüoteraapia käigus külmutatakse soolatüügast vedela lämmastikuga (-196°C). Seejärel teostab jalaraviõde vastavalt vajadusele haavahoolduse ning nõustab klienti seoses koduse hooldusega. Soolatüügastest vabanemisel mängib olulist rolli kliendi enda panus ja kodune ravi.

Sissekasvanud küüne ravi

Sissekasvanud küünt põhjustab varbaküüne ümaraks või liiga lühikeseks lõikamine ning ebasobivate jalanõude kandmine. Iga sammuga hõõrub varbaküüs küünevalli, väike vigastus võib kergelt muutuda põletikuliseks, hakkata kasvatama hüpegranulatsioonikudet ehk liigliha ja palju muud.
Sissekasvanud küüne esmane ravi on mittekirurgiline*. Esmatähtis on kõrvaldada konkreetne põhjus – küünefragment, mis surub küünevallile. Põletikulise küünevalli puhul teostab jalaraviõde haavahoolduse. Jalaraviõde tamponeerib küünevao ja juhendab patsienti seda iseseisvalt tegema. Tehaspuhtast haavamaterjalist fliistamponaad ümbritseb küünevaos küüneserva selliselt, et küüneserv ei traumeeriks enam küünevalli. Sissekasvanud küüne ravis etendavad keskset osa tamponeerimine ja surve vähendamine abivahenditega. Toetava meetmena saab kasutada hooldavaid tinktuure ja salve.
*Vajadusel suunab jalaravispetsialist patsiendi Jalaravi Kliiniku kirurgi vastuvõtule.

Ravipediküür

Jalanumbri mõõtmine ja võrdlemine olemasolevate jalatsitega; jala seisundi hindamine; nõustamine erinevate küüne-või nahaprobleemide korral; varbaküünte ja küünenahkade korrigeerimine;  nahapaksendite ja konnasilmade lihvimine; vajadusel soolatüügaste ja kannalõhede ravimine; jalanaha niisutamine koos kerge turgutava jalamassaažiga; koduseks hoolduseks sobiva kreemi, õli, salvi või survekaitse abivahendite, sh tugitaldade soovitamine.

Ravipediküür lisadega*

Jalanumbri mõõtmine ja võrdlemine olemasolevate jalatsitega; jala seisundi hindamine; nõustamine erinevate küüne-või nahaprobleemide korral; jalgade vannitamine**; jalanaha koorimine; varbaküünte ja küünenahkade korrigeerimine;  nahapaksendite ja konnasilmade lihvimine; vajadusel soolatüügaste ja kannalõhede ravimine; jalanaha niisutamine koos kerge turgutava jalamassaažiga; koduseks hoolduseks sobiva kreemi, õli, salvi või survekaitse abivahendite, sh tugitaldade soovitamine.

*Lisadega ravipediküüri pakume ainult Admirali majas asuvas Jalaravi Kliinikus (Ahtri 6a).

***Diabeetilise jala puhul jalaravispetsialist jalavanni ei teosta.

Küünebreket

Varbaküüne sissekasvamiseks on erinevaid põhjused. Pärast põhjuse tuvastamist ja probleemse küünefragmendi korrigeerimist võib kaaluda küünebreketi paigaldamist. Küünebreketit võib kaaluda ka rulluvate varbaküünte puhul. Küünebreket töötab täiesti iseenesest füüsikaliste jõudude mõjul, lehtvedru põhimõttel. Tulemusena vabaneb küünevall survest ning probleem laheneb kiirelt. Küünebreketeid on mitmesuguseid ning need erinevad materjali, tööpõhimõtte ja muude aspektide poolest. Jalaspetsialist valib vastavalt olukorrale sobiva küüneklambri ning selgitab patsiendile järgmiseid samme.

Milleks küüneklambrit vaja on?

Küünekorrektsioon ehk ortoneksia on hea moodus küüne osalise või täieliku eemaldamise (operatiivne sekkumine) ennetamiseks. Lisaks toob see patsiendile kohest kergendust. Personaalse ortoneksiaga on võimalik saavutada väga häid tulemusi. Ortoneksia eelised võrreldes operatsiooniga:

  • Küüs ja varbalüli jääb alles
  • Ei teki arme
  • Valulikkus on väiksem
  • Ortoneksiat saab kasutada peaaegu iga juhtumi puhul

Geelortoos ja selle hooldus

Traumajärgse (murdunud, lõhenenud, lahti tulnud) või seenhaigusest kahjustatud küüne, mis ei kasva normaalselt tagasi, proteesimine ortootilise geellakiga. Korduva külastuse korral väljakasvanud proteesitud küünte hooldamine ja korrastamine. Geelortoos hoiab küünevalli avatuna, jättes ruumi uuele kasvavale küünele, kaitstes samal ajal tundlikku küünepatja. Lisaks praktilisele eesmärgile sarnaneb geelortoos välimuselt normaalsele küünele, pakkudes seeläbi lahendust ka patsiendi murele esteetilise välimuse pärast.

Silikoonist ortoos

Eesmärgiks on kompetentne, praktikale orienteeritud ning selge siht – jalaprobleemi äratundmine, lahendusvõimaluste leidmine ja vastava abivahendi soovitamine, vajadusel kohapeal valmistamine. Individuaalne silikoonist abivahend pakub lahendust levinud jalaprobleemidele, nagu näiteks konnasilmad, haamervarbad/ küünisvarbad*, väljapoole pöördunud suurvarvas (lad. Hallux Valgus**), plantaarfastsiit*** (kõnek. kukekannus), metatarsalgia**** (kõnek. eespöia valu) ja kannalõhed. Pakkudes surve jagamist, pehmendust ja kaitset, ei võimalda silikoonortoos mitte ainult pidurdada olukorra süvenemist, vaid leevendada ka valu ning põletikku.

*Haamervarba puhul on keskmine liiges painutatud nii tugevalt ülespoole, et otsalüli osutab „nagu haamer“ maapinnale. Deformatsioon esineb teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba puhul. Küünisvarba tunnuseks on tugev ülepainutus tüviliigeses ja deformatsioon keskmises või tipmises liigeses. Varba ots pole maapinnaga kontaktis. Mõlemad probleemid on enamasti põhjustatud sellest, et aastaid on kantud liiga kitsaid jalanõusid, samuti jalgade väärasenditest (lamenenud, kõrge jalavõlv). Võimalikud on ka neuroloogilised probleemid või õnnetusjuhtumid. Tüüpilised vaevused tekivad asjaolust, et mõjutatud varbad lühenevad aja jooksul, samal ajal võttes ruumi kõrguselt. Selle kõige tulemusena tekivad jalatsi kandmisest survepunktidesse konnasilmad ja paksendid.

**Hallux Valgus (ladina keeles Valgus – kõver) tähendab suure varba patoloogilist väljapööret pöialabaluu ja proksimaalse liigese (MTP-liigese) piirkonnas (luuline või pehmekoeline), tekitades olukorra kus varvaste kõõlused ja sidemed ei jookse tsentraalselt üle liigese vaid edasi külgsuunas, tõmmates varbad viltu. Kasutatakse ka väljendit bunion. Tihti on samaaegselt jalg lamenenud võlviga ning moondunud varba piirkonda tekkib jalatsi kandmise survest valulik põletik. Lisaks toob suure varba deformeerunud asend kaasa väärasendid järgmistes varvastes – põhjustades omakorda haamer-ja küünisvarvaste kujunemise.

***Kukekannus ehk plantaarfastsiit on talla all oleva sidekirme põletik, mis tekib pisitraumade ja ülekoormuse korral (nt. võrkpall, tennis, matkamine, ülekaal). Sidekirme kinnituskohal kandluul algab põletiku tõttu luu vohamine ja tekib luunokk ehk luukida ehk kukekannus. See on nähtav röntgenpildil ning mille ärri- tus põhjustab suurt valu. Eristatakse plantaarne (alumine) ja kraniaalne (ülemine) kukekannus.

****Valu metatarsaalluude piirkonnas on üsna levinud probleem. Probleemi tekkimist soodustab lamenenenud jalavõlv, mis kannab kogu keha raskust ja varvaste liigesed on nõrgenenud . Närvivalu on põhjustatud sellest, et luudevahelised närvid on kokku pressitud. Põhjuseid võib olla erinevaid – varba liigeste ülekoormus, kõõluste põletik, nihestused, närviärritus (Mortoni neuralgia). Täpse põhjuse saab välja selgitada erinevate diagnostiliste protseduuride käigus (näiteks röntgen). Varases staadiumis võivad leevendust tuua erinevad pehmendustega abivahendid koos füsioteraapia ja võimlemisega.

Individuaalne silikoonist ortoos
1. Küünisvarvas 2. Haamervarvas
3. Hallux Valgus
4. Plantaarfastsiit
5. Metatarsalgia

Seenediagnostika

Paksenenud, tuhmunud, kollakas või rabe küüs ning kihelus, ketendus ja haavandid varvaste vahel võivad anda märku seenhaigusest. Küünte seenhaiguste uuringuga analüüsitakse küünematerjalist kahjuliku küüneseene ehk dermatofüüdi olemasolu.  Küüneplaadilt võetakse proov, mis saadetakse analüüsimiseks laborisse. Tulemus selgub umbes nädala jooksul.  Eristatakse mükootilisi küüsi (küüneseen) ja mükootilist nahka (nahaseen). Kuigi need ei ole samatähenduslikud, võivad need üksteist esile tuua ja ilmneda samaaegselt. Kumbki iseenesest ei kao ning mõlemad vajavad kindlasti ravi aktiivse sekkumise kujul.

Enne & pärast pildid

Küüsi lõigates, korrigeerides ja lihvides, niisamuti nagu nahapaksendeid lihvides ja konnasilmi töödeldes lähtume põhimõttest: “Nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik”. Nii tagame, et me ei häiriks naha ja küünte loomulikke funktsioone.

Probleem

Pikad ja paksenenud küüned, suure varba küüs värvi muutnud. Nahk kuiv ja kestendav.

Lahendus

Küüned korrigeeritud, lihvitud ja õlitatud. Nahk puhastatud ja niisutatud.

Probleem

Traumajärgsed värvi- ja struktuurimuutused küünel. Küünestruktuuri muutustest tingitud küüne sissekasv servadest.

Lahendus

Ravipediküüri käigus lihvitud küüneplaat, küünenurgad vabastatud ning hiljem tamponeeritud, et tõsta küüneservad ning ennetada küüne sissekasvamist. Võib paigaldada ka geelortoosi.

Probleem

Pikad, paksenenud ja värvi muutnud küüned. Nahk kuiv ja kestendav.

Lahendus

Küüned korrigeeritud, lihvitud ja õlitatud. Nahk puhastatud ja niisutatud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Te teete koostööd Haigekassaga?

Jalaravi Kliinik on erakliinik ning ei tee koostööd Haigekassaga. Küll aga saab meie kliiniku arvega pöörduda sotsiaalosakonna poole – võimalik, et arve kompenseeritakse kasvõi osaliselt.

Kas teenuse eest saab tasuda ka kaardiga?

Meie kliinikutes on võimalik tasuda nii kaardiga kui ka sularahas. Soovi korral saadame arve ülekandega maksmiseks e-mailile.

Kui kaua võtab aega soolatüüka ravi? Mitu korda peab krüoteraapias käima?

Soolatüüka ravi pikkus sõltub mitmest asjaolust – mitu soolatüügast patsiendil on, kui kaua need on olnud, millised on patsiendi harjumused, kuivõrd tegeleb patsient iseseisva ravimisega jne. Kuigi täpset kestust ei ole võimalik öelda, piisab soolatüükast vabanemiseks tüüpiliselt 2-3 krüoteraapia sessioonist eeldusel, et patsient tegeleb eeskujulikult murekoha koduse hooldamisega. Sõltumata ravi pikkusest on meie kliinikus üle viie tuhande eduloo, kus patsient vabaneb tüütutest soolatüügastest.

Kui kaua võtab aega sissekasvanud küüne ravi? 

Sissekasvanud küüne ravi pikkus sõltub paljudest asjaoludest – milline on sissekasvanud küüne olukord (põletikuline küüs vs esimesed märgid sissekasvamisest), millised on patsiendi harjumused, kuivõrd tegeleb patsient iseseisva ravimisega jne. Seetõttu ei ole ravi pikkust võimalik ette arvata. Abi sissekasvanud küünega saab patsient juba esimesel Jalaravi Kliiniku külastusel, pärast mida jääb tamponeerimine ja küüne hooldus patsiendi enda kätesse. Tüüpiliselt kutsutakse sissekasvanud küünega patsient kordusvisiidile 2-3 nädalat peale esimest visiiti. Kordusvisiidil hindab jalaravispetsialist olukorda – kas varba olukord on edenenud või stagneerunud – ning lepib vajadusel patsiendiga uue aja kokku. Sõltumata ravi pikkusest on meie kliinikus üle kahe tuhande eduloo, kus patsient vabaneb valulikust küünest.

Kas sissekasvanud küüs lõigatakse operatsiooni käigus ära? 

Meie Jalaravi Kliinikus ei eemalda küüsi täielikult. Varbaküüs kasvab väga aeglaselt (umbes 1 mm kuus) ning tagasikasvamise protsessi jooksul võivad tekkida uued ootamatud probleemid. Valdav enamus sissekasvanud küüne juhtumitest leiavad lahenduse mittekirurgiliselt koostöös jalaravispetsialistiga. Vajaduse korral suunab jalaravispetsialist patsiendi meie kliiniku kirurgi Dr Lily Dubrovski juurde, kes sekkub operatiivselt koos tuimestusega. Ka sellisel juhul eemaldatakse vaid probleemne küünefragment, teostatakse haavahooldus ning patsient kutsutakse mõne päeva pärast tagasi selleks, et olukorda kontrollida.

Kas teostate laserravi küüneseene vastu?

Jalaravi Kliinikus laserravi ei teostata. Laserravi käigus võetakse sihikule küüneseen, kuid ühtlasi võib kahjustada saada ka küünemaatriks. Küünemaatriks on küüne kasvuala, kust küüs saab toitaineid. Kahjustunud küünemaatriksi korral ei kasva uus küüs enam normaalselt tagasi ning tekivad uued probleemid. Kuigi ei ole ühte kindlat vastust küsimusele “miks tekib küüneseen”, on teada, et erinevalt jalaseenest saab küüneseen alguse keha seestpoolt.

Kuigi meie otseselt ei ravi küüneseent, aitame me seda hooldada, kontrolli all hoida ning parimal juhul sellest vabaneda. Selleks kasutame me välispidist “ravi” – mükootilise küüne regulaarne lihvimine, niisutavate ja seenevastaste tinktuuride kasutamine jne. Pärast protseduuri näeb küüs esteetilisem välja. Ükski masin maailmas ei suuda tappa seene eoseid kehas. Sellepärast peame ootama kuniks seeneeosed aktiveeruvad, et saaksime need sihikule võtta ja hävitada. Selline meetod on võitlus küüneseene vastu ilma keha/ tervet nahka kahjustamata. Kuigi protsess on vaevaline ja aeganõudev on küüneseenest vabanemine võimalik. See nõuab jalaravispetsialisti ja patsiendi koostööd ning viimase järjepidevust ja sihikindlust.

Kinkige tähtpäevaks tervist!

Jalaraviõe või jalaspetsialisti külastamine on kasulik nii probleemsete jalgade puhul kui ka oma jalgade hea tervise säilitamiseks.

Jalaravi Kliiniku kinkekaardiga on Teie käsutuses delikaatne võimalus viia endale lähedase inimese teadvusesse mõte jalgade tervise tähtsusest.

Kinkekaart sisaldab konsultatsiooni ja ravipediküüri. Kinkekaardid on müügil meie kliinikutes kohapeal. Kinkekaart kehtib 6 kuud alates soetamise hetkest.