Jalahädad algavad halvast hügieenist ja valedest jalanõudest

Tekst: Urve Vilk.

Allikas: Ajakiri Tiiu, november 2026, lk 68-69

Ükski pintslikesega peale kantav vahend ei muuda kahjustunud küünt üleöö terveks. Ometi loodavad paljud inimesed kiiretele lahendustele või kannatavad aastaid, ilma et abi otsiksid.

“Kui me teame, milline näeb välja terve jalanahk ja küüs, siis kõik, mis normist kõrvale kaldub, vajab tähelepanu,” ütleb koolitaja, jalaraviõde ja Jalaravi Kliiniku juhatuse liige Erika Gering.

Kõige lihtsam jalaprobleem on Geringu sõnul kuiv nahk. “Tavalist jalakreemi võiks kasutada iga päev nädala või paari jooksul edasi juba vastavalt vajadusele.”

Kui kreemitamine ei aita, tasub peale kuiva naha mõelda ka muudele põhjustele. Muutusi nahas või küüntes võivad põhjustada näiteks nakkused või nahahaigused, siis on vaja jalaravispetsialisti või arsti hinnangut.

“Levinud mure on seen, eestlastel on seda päris palju. Uuringud on näidanud, et võrreldes teiste Euroopa riikidega, on Eestis seda rohkem,” ütleb Gering. Tema sõnul on põhjus inimeste väheses teadlikkuses ja hügieenis.

Kui kahtlete, kui tihti jalgu pesta või kreemitada, soovitab ta seda küsida spetsialistilt. “Vahel, kui inimene on tulnud protseduurile ja palume tal ka teist jalga näidata, saame vastuseks: ma ei saa sokki jalast võtta, ma ei pesnud täna teist jalga,” toob Gering näite, et esmasest hügieenist võib jääda vajaka.

Kui inimene teeb füüsilist tööd, sporti või kannab terve päev kinniseid jalanõusid, võiks õhtul jalad ära pesta, ütleb Gering. “Kui duši all käia ei saa, siis tuleks pesta jalgu kausis – ma tean, et maal pole endiselt veel igas majapidamises dušši.”

Näiteks eakas inimene, kes enam palju ei higista, kelle jalad on kuivad ja nahk terve, ei peagi iga päev jalgu pesema. “Kui käiakse kord nädalas saunas ja jalad on muidu korras, pole igapäevane pesu vajalik. Teine äärmus on, et inimesed nühivad nahka liiga palju ja selle loomulik kaitsekiht saab kannatada.”

Eksiarvamus on, et paksenenud küüs tähendab alati seenhaigust. Küüned võivad muutuda paksemaks ka lihtsalt vanusega. Kui inimene on jätnud jalad mitmeks kuuks või aastaks hooletusse ega saa enam paksenenud küünt lõigata, tuleks minna jalaravikabinetti, kus väljaõppinud asjatundja varbaküüne spetsaparaadi ja puuriotsikutega õhemaks lihvib. “Oleme näinud kuni sentimeetri paksuseid küüsi. See ei pruugi olla haigus, vaid vanusega seotud paksenemine,” ütleb Gering.

Vanusega võib tema sõnul küüne horisontaalne kasvusuund as enduda kõrgusega. Sel juhul tuleb küünt õhemaks lihvida. “Samuti oleme näinud küüsi, mis on aastaid lõikamata ja mitme sentimeetri pikkuseks kasvanud. Ka selliste küünte puhul aitab jalaravispetsialist. Inimese elukvaliteet paraneb kohe.”

Varbaküüs paraneb pikkamööda

Gering ütleb, et on olnud ka seesuguseid kliente, kes ütlevad, et nende juures käimisest pole mingit kasu – küüned kasvavad ikka edasi. “Tõepoolest, küüsi tuleb regulaarselt lõigata ja need kasvavad täpselt nagu juuksedki edasi.”

Oma osa mängivad inimeste ootuses ka reklaamid. “Paljud ajavad paksenenud küüne segamini küüneseenega ja kasutavad küünel erinevaid vahendeid, oodates kiiret muutust. Selliseid reklaame on teleekraanil tõepoolest näha: pintslikesega pannakse midagi küüne peale ning küüs muutub ilusaks roosaks, aga tegelikult seda juhtuda ei saa,” kinnitab Gering.

Asi on selles, et küüs vajab probleemi korral väljakasvamist, see aga võtab aega. “Noorel kasvab varbaküüs välja umbes aastaga, vanematel inimestel kulub selleks poolteist kuni kaks aastat. Sel ajal tuleb vastavalt oma probleemile kodus regulaarselt jalga ja küüsi kas kreemitada või õlitada ning käia iga nelja-viie nädala tagant spetsialisti juures, kes jalad korda teeb.”

Ta julgustab kõiki, kel on jalgade või küüntega muresid, abi otsima. “Kõigil, kel on kas küüneserva või -plaadiga häda, olgu see siis paksenemine, värvi või kuju muutmine, tasub nõu küsida ja jalad korda teha. Oleme näinud palju inimesi, kes ütlevad, et oleks võinud aastaid kannatamise ja suvel kinniste jalanõude kandmise asemel varem abi otsida.”

Küüne õhemaks lihvimisest on kasu ka siis, kui tegu on haigusliku paksenemisega – õlid ja tinktuurid pääsevad siis paremini mõjule. Sel ajal, kui küünt ravitakse, ei ole Geringu sõnul hea seda ka laki või geeliga katta, sest ravivahendid nagu pihused, tinktuurid, õlid või tilgad peavad küüneni jõudma – katte all aga võib probleem edasi areneda. “Parem, kui küüs on puhas, sest sprei, õli ja tinktuur takistavad bakteri või seene arengut, aga geeli või laki all saab seen segamatult edasi kasvada.”

Kui inimene ütleb, et ta läheb nädalalõpul spaasse ja häbeneb oma küünte pärast, ei välista Gering küüne üks kord lakkimist. Mis puudutab teiste nakatamise hirmu, siis normaalse immuunsusega inimene jalaseent väga kergesti ei saa, kinnitab Gering. “Terve nahaga inimene, kes kreemitab oma jalgu regulaarselt, ei pea nakatumise pärast eriti muretsema.”

Siiski, kui immuunsus on stresi või haiguse tõttu nõrgenenud, võivad ka muud hädad kergemini ligi pääseda – näiteks soolatüükad, mis on üsna levinud.

Jalgu tuleb kaitsta samamoodi nagu käsi

“Apteekides on müügil pihuseid, kõige tuntum neist on ehk Chemi-Pharm FG. See on väikeses pudelis jalaantiseptik, mille saab spaasse või sauna minnes kaasa võtta ja jalgadele pihustada – nahk on kaitstud umbes kolmeks tunniks,” ütleb Gering. “Jalgu ohustab kõik see, mis käsigi ja nii, nagu me kaitseme ja kreemitame käsi, tuleks kaitsta ja kreemitada ka jalgu. Küüneseenega nakatunud inimene peaks enne spaasse minekut jalad seenevastase spreiga üle pihustama, mis annab ka teistele nakatumise eest kaitse.”

Gering toob välja, et väga tihti kardetakse ujulast või spasat nakkust saada, kuigi seal pestakse põrandaid spetsiaalsete vahenditega, aga palju vähem kardetakse suvel randa. “Rand on ju täis tuhandeid inimesi, seal jooksevad koerad ja lendavad kajakad, kelle väljaheited ning kahjulikud mikroorganismid võivad liivast meieni jõuda,” paneb Gering südamele.

Veel üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata, on jalanõud  need võivad samuti jalaprobleeme põhjustada. “Jalg muutub elu jooksul, see ei ole kolmekümneviieselt enam sama, mis oli kaheksateistkümneselt ja viiekümneviieselt pole see enam sama, mis oli kolmekümneviieselt. Tihti aga jätkab inimene samade jalanõude kandmist pikki aastaid, kuigi need on ammu väikeseks ja kitsaks jäänud.”

Paksendeid ning küüne- ja nahaprobleeme võivadki põhjustada ka valed jalanõud. Geringu sõnul võivad valede jalanõude tõttu muutused tekkida isegi luustikus. “Näiteks võib kujuneda “Hallux valgus ehk suurvarba pöördumine teiste varvaste poole, mis muudab ka jala koormusjaotust ning võib kaasa tuua muutusi kõnnakus ja rühis, põhjustda rühiprobleeme ja seljavalusid.”