Jalaluude ja-liigeste deformatsioonid
Jalalaba deformeerumine
Inimese jalas on palju väikeseid luid ja lihaseid. Jalanõud, mis ei vasta jala anatoomilisele kujule on ebasobivad ning pigistavad labajalga kokku. Kandes selliseid jalanõusid pikka aega järjest hakkab jalg paratamatult deformeeruma. Võimalikke väärasendeid on palju, kuid tüüpiliselt hakkavad varbad hõõrduma vastu teineteist või päkka, põhjustades paksendeid ja konnasilmi. Jaladeformatsioonid võivad põhjustada valu või ebamugavustunnet seismise ja kõndimise ajal. Lisaks füüsilisele aspektile võib jalamure mõjutada negatiivselt ka inimese enesehinnangut ja vaimset tervist. Kuigi deformatsioonid ei teki ega kao üleöö, ei ole olukord lootusetu. Mõnikord pöörduvad inimesed kirurgi juurde, kes “opereerib kõik korda”. Taolisel kiirel lahendusel on ka omad riskid. Meie Jalaravi Kliinikus lähtume teistsugusest põhimõttest, kus me toetame ja suuname keha enda protessse ja tervenemist.
Võimalikud lahendused
Esialgu tuleb vaadata üle jalanõud ning nende vastavus jalgade suurusele ja kujule. Järgmisena tasub kaaluda survekaitse abivahendite kasutamist. Jalaspetsialist leiab sobiliku olemasolevatest toodetest või valmistab individuaalse silikoonist ortoosi kohapeal. Spetsiaalne abivahend aitab hoida jalga ja varbaid õiges asendis, vähendades seeläbi survet ja hõõrdumist. Abivahendi kasutamine pidurdab deformeerumise protsessi. Pakkudes surve jagamist, pehmendust ja kaitset, ei võimalda silikoonortoos mitte ainult pidurdada olukorra süvenemist, vaid leevendada ka valu ning põletikku. Kuigi alguses võib tunne olla harjumatu,on jalal on õiges asendis siiski mugavam. Lisaks abivahenditele tulevad kasuks ka erinevad jalavõimlemise harjutused.
Kui Sulle valmistab mõni alltoodud deformatsioonidest muret, ebamugavust või valu, siis võta meiega julgelt ühendust:
Levinud jalalaba-deformatsioonid
Haamervarvas
Haamervarba puhul on keskmine liiges painutatud nii tugevalt ülespoole, et otsalüli osutab „nagu haamer“ maapinnale. Deformatsioon esineb teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba puhul. Küünisvarba tunnuseks on tugev ülepainutus tüviliigeses ja deformatsioon keskmises või tipmises liigeses. Varba ots pole maapinnaga kontaktis. Mõlemad probleemid on enamasti põhjustatud sellest, et aastaid on kantud liiga kitsaid jalanõusid, samuti jalgade väärasenditest (lamenenud, kõrge jalavõlv). Võimalikud on ka neuroloogilised probleemid või õnnetusjuhtumid. Tüüpilised vaevused tekivad asjaolust, et mõjutatud varbad lühenevad aja jooksul, samal ajal võttes ruumi kõrguselt. Selle kõige tulemusena tekivad jalatsi kandmisest survepunktidesse konnasilmad ja paksendid.
Hallux Valgus
Hallux Valgus (ladina keeles Valgus – kõver) tähendab suure varba patoloogilist väljapööret pöialabaluu ja proksimaalse liigese (MTP-liigese) piirkonnas (luuline või pehmekoeline), tekitades olukorra kus varvaste kõõlused ja sidemed ei jookse tsentraalselt üle liigese vaid edasi külgsuunas, tõmmates varbad viltu . Kasutatakse ka väljendit bunion. Tihti on samaaegselt jalg lamenenud võlviga ning moondunud varba piirkonda tekkib jalatsi kandmise survest valulik põletik. Lisaks toob suure varba deformeerunud asend kaasa väärasendid järgmistes varvastes – põhjustades omakorda haamer-ja küünisvarvaste kujunemise.
Kukekannus
Kukekannus ehk plantaarfastsiit on talla all oleva sidekirme põletik, mis tekib pisitraumade ja ülekoormuse korral (nt. võrkpall, tennis, matkamine, ülekaal). Sidekirme kinnituskohal kandluul algab põletiku tõttu luu vohamine ja tekib luunokk ehk luukida ehk kukekannus. See on nähtav röntgenpildil ning mille ärri- tus põhjustab suurt valu. Eristatakse plantaarne (alumine) ja kraniaalne (ülemine) kukekannus.
Närvivalu
Valu metatarsaalluude piirkonnas on üsna levinud probleem. Probleemi tekkimist soodustab lamenenenud jalavõlv, mis kannab kogu keha raskust ja varvaste liigesed on nõrgenenud . Närvivalu on põhjustatud sellest, et luudevahelised närvid on kokku pressitud. Põhjuseid võib olla erinevaid – varba liigeste ülekoormus, kõõluste põletik, nihestused, närviärritus (Mortoni neuralgia). Täpse põhjuse saab välja selgitada erinevate diagnostiliste protseduuride käigus (näiteks röntgen). Varases staadiumis võivad leevendust tuua erinevad pehmendustega abivahendid koos füsioteraapia ja võimlemisega.
